Peaaegu iga uute inimestega tarkvara tõlkeprojekt alustab entusiastliku „teeme kohe ühe sõnastiku, kus kõik vajalikud sõnad kirjas“ ettevõtmisega. Kui tõlkijatel entusiasmi kõrval kriitikameelt ka on, avastatakse aga õige pea, et nii see asi ikka päris ei lähe – isegi sõnu, mis otsapidi terminoloogiasse kipuvad, oleks vaja tõlkida erinevates kohtades erinevalt. Kui läheb hästi, siis jõutakse sealt välja ka selleni, et missugune on üldse tarkvara keel? On see terminoloogilist ja väljenduse täpsust nõudev erialane keel? Või argine kirjakeel? Või suisa släng? Sellega seonduv on veel üks oluline küsimus – kas tarkvara sinatab või teietab kasutajat?
Õige vastus kõigile neile küsimustele on loomulikult – see sõltub.