Peaaegu iga uute inimestega tarkvara tõlkeprojekt alustab entusiastliku „teeme kohe ühe sõnastiku, kus kõik vajalikud sõnad kirjas“ ettevõtmisega. Kui tõlkijatel entusiasmi kõrval kriitikameelt ka on, avastatakse aga õige pea, et nii see asi ikka päris ei lähe – isegi sõnu, mis otsapidi terminoloogiasse kipuvad, oleks vaja tõlkida erinevates kohtades erinevalt. Kui läheb hästi, siis jõutakse sealt välja ka selleni, et missugune on üldse tarkvara keel? On see terminoloogilist ja väljenduse täpsust nõudev erialane keel? Või argine kirjakeel? Või suisa släng? Sellega seonduv on veel üks oluline küsimus – kas tarkvara sinatab või teietab kasutajat?
Õige vastus kõigile neile küsimustele on loomulikult – see sõltub.
Igal tarkvarajupil on oma valdkond ja kasutaja ning lähtuda tuleb eelkõige nendest. Slängi täis valdkonna tarkvara, nagu nt IRC klient või grafiti loojate veebifoorum, ei ole teietavana ja kirjakeelsena kasutuskõlblik, laste ajakiri iPadis ei teieta last ning investeerimisfondi „Tooge kõik raha meile!“ veebilehel mõjuks nii sinatamine kui ka släng raha kokku kühveldamist pärssivana. Need on muidugi suhteliselt äärmuslikud näited ja nende vahele mahub sadu halltoone. Aga selleks, et kasutaja jaoks midagi ära rikkuda, ei peagi nii rängalt mööda panema. Laiale kasutajaskonnale mõeldud meediakeskuse tarkvaras võib natuke häkkerislängi tunduda küll tegijatele endile väikse hea naljana, kuid tekitab kasutajate enamuse seas ainult „mida p****t?!“ reaktsiooni. Samamoodi mõjub eemaletõukavalt kui tarkvara, mida sa päevast päeva kasutad oma isikliku elu korraldamiseks, laste ja vanaemaga suhtlemiseks ning beebipiltide maailmale demonstreerimiseks, suhtleb sinuga nagu maksuametnik – teietab ette ja taha ning kasutab aegajalt sõnu, millest ta ilmselt isegi aru ei saa. Heal juhul on need sõnad teiste tekstidest kokku laenatud, kehvemal juhul ise välja mõeldud.
Mõnikord pole asi muidugi nii lihtne, et võimaldaks ka ühe rakenduse piires ühtseid reegleid järgida. Kui veebibrauserit peab kasutama enamus meist ning selle keel peab olema ka võimalikult laiale kasutajaskonnale arusaadav ning vastuvõetav, siis selles samas veebibrauseris olevad arendusvahendid on hoopis teine teema, nõuavad täpse erialase keele kasutamist ning võib olla on hea mõte need sootuks tõlkimata jätta. Või vähemalt parem mõte kui kehvasti/mööda/jne tõlkimine.
Omaette teema on sinatamine vs teietamine. Hetkel on seis kujunenud selliseks, et pea kogu vaba tarkvara sinatab kasutajat ning kommertstarkvara teietab (mõlemas pooles on siiski erandeid). Sinatamise ja teietamise teema on üldse tekitanud viimasel ajal päris kenakese avaliku diskussiooni. Ükskõik kuidas me ka ennast ei positsioneeriks selles diskussioonis, on selge, et teietamise osakaal on vähenemas. Mõlemal on tarkvaras oma koht – me keegi ilmselt ei kujuta ette lastele mõeldud mängu teietamas ega pangatarkvara sinatamas. Küsimus on selles, kuhu me seame piiri. Sõltumata sinatamise trendist arvan ma, et sinatava ja teietava tarkvara suhe võiks olla tugevalt esimese kasuks. Küsimus ei ole tarkvaras kui sellises, vaid kuidas me seda tarkvara kasutame. Teietamine on on OK valdkondades, kus suhted eeldavadki teietamist, kuid tarkvara puhul, mida me kõik kasutame iga päev tundide kaupa isiklikuks suhtluseks, meelelahutuseks, oma elu jagamiseks ja korraldamiseks – operatsioonisüsteemid, töölaua keskkonnad, mobiilid, brauserid jne jne – mõjub teietamine minu meelest küll veidralt. Ainult üks asi on veel hullem – kui rakendus sinatab ja teietab läbisegi.