Selle seeria esimeses artiklis tekitas mõningat vastukaja mu väide, et tarkvara eestindamine polegi tõlketöö, vaid arendustöö. Jah, eks ta tegelikult selline piiripealne asi ole, kuid mõned asjaolud kallutavad seda päris kõvasti just arenduse poole. Ma juba rääkisin sellest, et kasutajaliidese tõlkimine on paratamatult ka kasutajaliidese disainimine. Tõlkijale tuleb tohutult kasuks kogemus tarkvara kasutatavuse teemas. Mis on kasutajale mugav ja miks? Mis võib häirida ja miks? Need ei ole keeleküsimused, kuigi keel ühe kasutajaliidese komponendina mõjutab vastuseid nendele küsimustele.
On aga veel mõned asjaolud, mis teevad kasutajaliidese tõlkimisest rohkem arendus- kui tõlketöö. Nendeks on tõlgitud kasutajaliidese staatus ning tarkvara arendamise praktika tänapäeval.