Juba aastaid on iga natukese aja tagant jõudnud ajakirjandusse mõni kogemuslugu Eesti kooliga, mis järgib tüüpilist mustrit – on laps, kellel on koolis probleemid, kool ei tule lapsega toime, kommunikatsioon vanemate/kooli/spetsialistide ei ole pehmelt öeldes just kõige tulemuslikum ning lapse jaoks lõppeb see kooli vahetusega, kus on väiksemad klassid ning lapsel saab olema parem. Artikkel lõppeb osapoolte ja/või spetsialistide kommentaaridega mida kõike valesti (ja vahel ka õigesti) tehti.