Mul on olnud (jälle) põhjust ning aega mõelda tarkvara tõlkimise teemadel. Miks on seis niivõrd kehv? Kuigi tarkvara eestindatakse ning seda teeb ka enamus suurtegijatest laiatarbe tarkvara ja seadmete turul, on eesti keele kvaliteet neis toodetes enamasti allpool kasutuskõlblikkuse piiri. Isegi inimesed, kes muidu emakeelest väga lugu peavad, deklareerivad, et arvutid ja nutiseadmed on neil inglise (või mõne muu) keele peale lülitatud, sest muidu ei saa ju midagi aru.
Asi pole selles, et heas eesti keeles tarkvara ei saaks eksisteerida – saab küll, seda tõestavad mitmed väga heas eesti keeles rakendused ja keskkkonnad. Kuid oskamatus, rumalus, aja ja raha puudus jms on ainult üks osa põhjustest miks halvad tõlked domineerivad. Kuna mul on olnud aega nendel teemadel mõelda (ma olen hobina tarkvara eestindamisega tegelenud alates 1999. aastast), on mul tekkinud mõtteid, mida peaks maailmaga jagama.
Alustaks minu arvates kõige põhilisemast – kuigi tarkvara eestindamist peetakse tõlketööks, ei ole ta seda mitte.
Keel ühes tarkvara kasutajaliideses ei ole asi iseeneses, vaid pigem teisejärguline. Tarkvara kasutajana ei kasuta me keelt vaid nuppe, tekstivälju, menüüsid jms ning kasutajaliidese keel aitab meil enamasti lihtsalt mõista mida miski nupp või muu kasutajaliidese element teeb. Kuid see ei tähenda, et keel oleks ebaoluline.
Igasuguse kasutajaliidese kasutuskõblikkus (usability) taandub suures osas ühele reeglile – „Ära sunni mind mõtlema!“. Mida vähem mõttepause kasutajal kasutajaliidese mõistmiseks vaja on, seda parem. Kasutajaliidese keelega on neid mõttepause aga väga lihtne tekitada. Ka õige, kuid kasutaja töövoogu mittesobivas vormis termin nupul tekitab kasutajal momentaalselt mõttepausi „oot …“. Ning seda isegi siis kui kasutaja tegelikult juba teab täpselt mida see nupp teeb. Kuigi see paus võib kesta ainult hetke, on kasutamiskogemus tegelikult juba rikutud. Hea kasutajaliidese keel ei jää kasutajale hetkekski jalgu.
Head kasutajaliidese keelt pole seega võimalik luua ilma rakendusse, selle kasutamise töövoogudesse jms süvenemata. Pisut utreeritult ei huvita kasutajat absoluutselt kui hästi mingi termin mingil nupul vastab sama nupu kirjale ingliskeelses kasutajaliideses. Ainus, mis tegelikult loeb, on sobivus konkreetsesse rakendusse.
Tarkvara kasutajaliidese tõlkimine on arendustöö – see on tegelikult eestikeelse kasujaliidese loomine. Isegi jättes kõrvale probleemid, mis tihti ka kasutajaliideste inglise keelt kimbutavad (vead, ebatäpsused, mitmeti mõistetavused jms), on tõlkimisel oluline lähtuda pigem rakendusest enesest kui ingliskeelsetest kirjadest keelefailis. Jättes kõrvale triviaalseimad rakendused, pole hea eestikeelse kasutajaliidese loomine võimalik lihtsalt keelefailis stringe tõlkides.
See ei tähenda seda, et hea tarkvara tõlke loomiseks poleks tõlkijal head eesti keelt vaja osata – otse vastupidi. Kuid oluline on mõista, et hea kasutajaliidese loomiseks sellest ei piisa. Praktikas pole vahet mis täpselt kasutaja jaoks kasutamiskogemuse rikub – halb keel, keele sobimatus rakendusse või mõlemad koos.