Iga tarkvara tõlkija puutub varem või hiljem kokku triviaalse probleemiga – inglise keeles on sõna üks, kuid võimalikke vasteid rohkem. Sõnal ei pea selleks eri tähendusi olema, küsimus on palju triviaalsem – kas tegemist tegu- või nimisõnaga? Ja kui see isegi selge, siis mis vormis see sõna ikkagi olema peaks? Terminiloogilise puterdamise järel on see teine suurim vigade allikas tarkvara tõlkimisel.
Lihtne näide – tõlkijal on ees string „Archive“. On see nupp mingi objekti arhiveerimiseks? Loogiline oleks sinna panna käsu vormis verb – „Arhiveeri“. Või on see sektsiooni nimi? Sel juhul ilmselt „Arhiiv“. Või on see mingi jupp valikuvõimalustest – nt „Copy to: Archive“? Siis oleks korrektne tõlge hoopis „Arhiivi“! Ja nüüd mõtleme olukorrale, kus need vormid on sobimatus kontekstis – arhiivikaust saab nimeks „Arhiveeri“ ning meilikliendis on kirja juures nupp „Arhiiv“.Valed vormid kasutajaliideses teevad tõlke automaatselt kasutamiskõlbmatuks ja pole vahet kui ilusad ja korrektsed kasutatud terminid on.
Jah, tekstifailis stringe tõlkides võib tõlkija midagi arvata. Kui tõlkijal on (eriti vastaval platvormil) programmeerimise kogemust, võib isegi päris hästi arvata. Sõltuvalt tõlgitavast platvormist võivad anda vihjeid stringimuutujate nimed, kommentaarid, eelnevad ja järgnevad stringid jpm. Aga ükskõik kui hea sa selles äraarvamise mängus pole, vigu tuleb ikka ette. Ja mitte vähe … Samuti ei tasu unustada, et võimalike vormide rohkus, mis eesti keeles valitseb, pole küll unikaalne, kuid siiski haruldane (ugri) probleem. Ei maksa arvata, et programmeerijad sellest isegi aru saavad, rääkimata siis probleemiga arvestamisest. Kuid katse seletada tasub alati proovimist. Viimasel ajal on selles seletamises olnud väga palju abi ühest suurepärasest pildist – http://imgur.com/QFm6SCE.
Kui tegevust käivitava nupu puhul on asi selge (verb käsuvormis) ning arhiivikausta nimena pädeb ka enamasti ainult „Arhiiv“ (nimisõna algvorm), siis tihti asi nii selge pole. Mis vormis peaks olema rakenduse seadetes tekst „Archive old letters“? Kas „Arhiveeri vanad kirjad“ või „Vanade kirjade arhiveerimine“ või midagi kolmandat?
Võib ju nii ja naa? Võib küll, aga on reegel, millest tasuks igal juhul kinni pidada – stiililine ühtlus. Kui on nt seadete dialoog, selles hulk märkeruute üksteise all, siis nende tekstid peaksid võimalusel olema ühes stiilis. Stiililine ebaühtlus – üks verb, teine tegevusnimi, kolmas umbisikuline kõneviis – sunnib kasutajat mõtlema teksti (tähenduse) peale rohkem kui peaks ning halvendab oluliselt kasutaja muljet rakendusest/tõlkest. Stiil võiks olla ühtlane muidugi kogu rakenduse/keskkonna piires. Mul on endal olemas päris kindlad reeglid vormi valimiseks, kuid nendest ja nende taustast mõni teine kord.
Kuid tõlkides tasuks igal juhul meeles pidada seda, et verb kohas, kus peaks olema nimisõna, mõjub palju halvemini kui nimisõna verbi kohal. Nupp tekstiga „Arhiiv“ tekitab küll segadust (kas sellega avatakse arhiiv või liigutatakse mingi aktiivne objekt sinna?), kuid ei mõju pooltki nii hullusti kui kausta nimi „Arhiveeri“. Seega tasub kahtluse korral eelistada pigem nimisõna.
Tegelikult pole stiililises mõttes hea tõlke tegemiseks muud võimalust, kui tõlkida, testida rakendust, parandada tõlget, testida veel, mängida läbi kõikvõimalikud kasutusmustrid, parandada veel, lugeda rakenduse lähtetekste (kui selline võimalus on), parandada tõlget, seletada probleeme arendajale (soovitavalt juba koos valmis parandustega) jne.
Lõpetuseks üks näide – Google Keep Androidi rakenduse tõlke ringi tegemiseks selliseks, et kõlbaks ka kasutada, kulus mul kaks päeva. Tähemärkide arv tekstides kokku on umbkaudu 5000 (võrdluseks – tekstis, mida sa hetkel loed, on umbes 4000 tähemärki). Kui palju küsib sellise tõlke eest tõlkebüroo? Kui kaua olete teie nõus selle raha eest tööd tegema? Kas meil on lootust, et büroodest hakkab häid tarkvara tõlkeid üldse kunagi tulema?