Pikemat aega on olnud mõte kirjutada kõikidest nendest asjadest tarkvara tõlkimisel, mida saab kokku võtta sõnaga stiil. Kõikidest nendest pisikestest asjadest, mis tegelikult loovad suure terviku ja hea (või siis ka halva) üldmulje. Kuid mingi hetk sain ma aru, et nendes väikestes asjades on mõned teemad, mis on väga suured. Palju suuremad kui see üldteema. Üks sellistest teemadest on käskiva kõneviisi vohamine pea kõikides valdkondades, kus domineerib inglise keelest tõlkimine.
Mõtteid tarkvara tõlkimisest vol 4
Iga tarkvara tõlkija puutub varem või hiljem kokku triviaalse probleemiga – inglise keeles on sõna üks, kuid võimalikke vasteid rohkem. Sõnal ei pea selleks eri tähendusi olema, küsimus on palju triviaalsem – kas tegemist tegu- või nimisõnaga? Ja kui see isegi selge, siis mis vormis see sõna ikkagi olema peaks? Terminiloogilise puterdamise järel on see teine suurim vigade allikas tarkvara tõlkimisel.
Androidi tõlke staatus
Sellest hetkest, kui ma Androidi tõlke avalikkuse ette tõin, on pisut aega möödunud ning aeg on projekti seisu kohta natuke uuemat infot jagada. Mõned asjad on vahepeal muutunud ning mõni asi vajab selgeks rääkimist.
Mõtteid tarkvara tõlkimisest vol 3
Selle seeria esimeses artiklis tekitas mõningat vastukaja mu väide, et tarkvara eestindamine polegi tõlketöö, vaid arendustöö. Jah, eks ta tegelikult selline piiripealne asi ole, kuid mõned asjaolud kallutavad seda päris kõvasti just arenduse poole. Ma juba rääkisin sellest, et kasutajaliidese tõlkimine on paratamatult ka kasutajaliidese disainimine. Tõlkijale tuleb tohutult kasuks kogemus tarkvara kasutatavuse teemas. Mis on kasutajale mugav ja miks? Mis võib häirida ja miks? Need ei ole keeleküsimused, kuigi keel ühe kasutajaliidese komponendina mõjutab vastuseid nendele küsimustele.
On aga veel mõned asjaolud, mis teevad kasutajaliidese tõlkimisest rohkem arendus- kui tõlketöö. Nendeks on tõlgitud kasutajaliidese staatus ning tarkvara arendamise praktika tänapäeval.
Mõtteid tarkvara tõlkimisest vol 2
Peaaegu iga uute inimestega tarkvara tõlkeprojekt alustab entusiastliku „teeme kohe ühe sõnastiku, kus kõik vajalikud sõnad kirjas“ ettevõtmisega. Kui tõlkijatel entusiasmi kõrval kriitikameelt ka on, avastatakse aga õige pea, et nii see asi ikka päris ei lähe – isegi sõnu, mis otsapidi terminoloogiasse kipuvad, oleks vaja tõlkida erinevates kohtades erinevalt. Kui läheb hästi, siis jõutakse sealt välja ka selleni, et missugune on üldse tarkvara keel? On see terminoloogilist ja väljenduse täpsust nõudev erialane keel? Või argine kirjakeel? Või suisa släng? Sellega seonduv on veel üks oluline küsimus – kas tarkvara sinatab või teietab kasutajat?
Õige vastus kõigile neile küsimustele on loomulikult – see sõltub.
Eestikeelne Android
Pikemat aega on mind eriti häirinud eesti keel, mis vaatab meile vastu Androidi seadmetest. Või mis häirinud … Eesti keeles pole tegelikult nii roppe sõnu kui olukorra kirjeldamiseks vaja oleks. Päris mitme inimesega on arutatud, et peaks midagi ette võtma ja ma olen sealjuures lubanud ka, et kui keegi teine ei tee, siis mina teen. Lõpuks ei jäänud mul enda renomee päästmiseks muud üle kui end liigutama hakata ja esimene hästi varajane beeta on nüüd siin.
Mõtteid tarkvara tõlkimisest vol 1
Mul on olnud (jälle) põhjust ning aega mõelda tarkvara tõlkimise teemadel. Miks on seis niivõrd kehv? Kuigi tarkvara eestindatakse ning seda teeb ka enamus suurtegijatest laiatarbe tarkvara ja seadmete turul, on eesti keele kvaliteet neis toodetes enamasti allpool kasutuskõlblikkuse piiri. Isegi inimesed, kes muidu emakeelest väga lugu peavad, deklareerivad, et arvutid ja nutiseadmed on neil inglise (või mõne muu) keele peale lülitatud, sest muidu ei saa ju midagi aru.
Asi pole selles, et heas eesti keeles tarkvara ei saaks eksisteerida – saab küll, seda tõestavad mitmed väga heas eesti keeles rakendused ja keskkkonnad. Kuid oskamatus, rumalus, aja ja raha puudus jms on ainult üks osa põhjustest miks halvad tõlked domineerivad. Kuna mul on olnud aega nendel teemadel mõelda (ma olen hobina tarkvara eestindamisega tegelenud alates 1999. aastast), on mul tekkinud mõtteid, mida peaks maailmaga jagama.
Alustaks minu arvates kõige põhilisemast – kuigi tarkvara eestindamist peetakse tõlketööks, ei ole ta seda mitte.
MacOSX, OpenVPN ja ID kaart
Ma ei tea kui palju seda kombinatsiooni kasutatakse, kuid olles ise just olnud hädas, äkki on kellelegi abiks või õnnestub suisa kedagi provotseerida asja ära parandama (allpool toodu on kõigest häkk).
Nii Tunnelblicki kui ka Viscosity foorumites leiab piisavalt postitusi, kus kurdetakse, et PKCS#11 tugi tegelikult ei tööta. Mu kogemus kinnitas seda, kuid ma ei tahtnud veel püssi põõsasse visata ning katse debugida andis piisavalt infot, et õiged vihjed Internetist üles leida.
Vabandused IPhone ja iPad häkkimiseks vol 2
Eelmise temaatilise sissekande tegemisest on natuke aega möödas ning selle aja jooksul olen avastanud veel mõned jagamist väärt vabandused iOS seadmete häkkimiseks.
MacOSX ja eesti keel
Tänpäeval on MacOSX eesti keele tugi nii hea, et esimese asjana Internetist temaatilise abi otsimine pole ilmtingimata tarvilik. Siiski on mõned probleemid. Eesti klaviatuur on algusest peale vigane olnud ning Apple ignoreerib juba aastaid eestlaste veateateid nagu ikka. Õnneks annab seda olukorda pisut parandada. Ka eesti keele spelleri puudumine on lihtsalt parandatav.